Sügislehtede langemise aeg annab põhjuse rääkida Eesti kalmistute jäätmemajandusest. Olles külastanud ca 350 Eesti kalmistut, on see vajadus taas üleskerkinud. 5 viimase aastaga on olukord küll märkimisväärselt paranenud, kuid probleeme jagub endiselt ning just rasked sügisesed lehekotid panevad meid taas mõtisklema.
On kalmistuid, kus kõik on selge – kastid on, märgistused on, aga kastid on täis. Siis on versioonid, kus kastid on kuskil peidus või pole mittelagunevatele toodetele kohta. Paraku ei saa aga veel üle ega ümber, et istutamiseks mõeldud lilled on plastikpottides ja siiski ka enamus tarbijale mõistlikus hinnaklassis küünlaid jätab endast maha läikiva kaanega tühja plastiku. Seega plastikule ON VAJA eraldi kogumiskohta ning selles osas on viimastel aastatel suur samm tehtud.
Ent kui kalmistul ei ole iga 100m tagant prügikaste, on peamiseks ning valdavaks murekohaks märgistuse puudus. Ei ole üldse harv olukord, kus meil jääbki biolaguneva prügi asukoht tuvastamata ning rasked lehekotid rändavad autosse ning järgmisele kalmistule, kus teame kindlalt jäätmete asukohta.
Väga paljudel maakalmistutel (ja ka linnas) ei ole märgistusi veevõtukohtade ning prügi mahapanemise kohtade osas kas üldse või siis on valedes kohtades. Näeme igapäevast võitlust kalmistutel, kus inimesed panevad prügi valedesse kohtadesse. Lehehunnikud kerkivad kabeli taha või keset kalmistut ja seda ainult ühel põhjusel - inimesed ei tea, kuhu prügi viia. Kalmistuvahtidele on väga täpselt teada, millises asukohas on probleem isetekkeliste prügimägedega ning selle vastu võideldakse sageli siltidega lubamatu hunniku asukohas. Ent üks väike samm paremuse poole on jäänud tegemata - kus on silt selle kohta, kuhu siis prügi panna tohib? Kõige õigem asukoht sellele sildile on mitmes kohas käiguteede ääres, sissepääsude juures ja otseloomulikult just selle sildi kõrval, mis keelab jäätmeid konkreetsesse asukohta maha panna.
Käes on aeg, kus inimesed käivad harva kalmistul ning unustavad prügihunniku asukoha või tellivad teenuseid ning teenuseosutajal pole õrna ainugi, kuhu prügi viia. Ehk siis isegi, kui ka lähedased teavad, kus on kaev ning millise aianurga taga asub lehe- ja mullahunnik, siis nüüdisajal satub kalmistule palju "võõraid". Ja enamus inimesi tahab siiski reeglitekohaselt käituda, nad ei ole pahatahtlikud. Seda enam, et meie kõigi ühine eesmärk on kalmistud korras hoida.
Üleskutse järgmiseks hooajaks - märgistame kalmistute korrashoidmiseks vajalikkude teenuste asukohad selgelt ning rohkelt (veevõtukoht, biolagunevad jäätmed, segaolmejäätmed, tualett). Kalmistu üldkaart on ka abiks, kuid inimeste käitumisloogikat arvesse võttes ei tulda kalmistule kaarti lugema, vaid oma lähedaste hauaplatse korrastama ning vajadus nimetatud teenuseid tarbida tekib kalmistul erinevates asukohtades, kus siis tulevadki abiks silmnähtavad viidad.