Hingedepäev kui vaikne mälestamise aeg
Hingedepäev on eestlastele üks kõige sügavama tähendusega päev. See ei ole seotud lärmi ega pidustustega, vaid kutsub peatuma ja meenutama. See on päev, mil süüdatakse küünlad ja antakse märku, et mälestus ei kustu.
Millal on hingedepäev
Hingedepäeva tähistatakse igal aastal 2. novembril. Kuigi kalendris on kuupäev kindel, hakkavad inimesed kalmistule minema sageli juba varem, oktoobri lõpus. Pimedad sügisõhtud ja esimesed öökülmad loovad erilise meeleolu, kus valgus ja vaikus saavad kokku.
Traditsioonid ja sümbolid
Hingedepäeva keskmes on tuli. Küünla süütamine on vaikne ja lihtne tegu, kuid sellel on sügav tähendus. Küünal on valguse ja lootuse märk, kuid ka austusavaldus neile, kes on meie hulgast lahkunud.
Traditsioonid on ajas muutunud. Kui vanasti usuti, et hingedepäeval tulevad esivanemate hinged kodudesse tagasi, siis nüüd käiakse pigem kalmistul. Siiski süüdatakse osades kodudes küünal ka aknalaual. Mõnes peres hoitakse mälestust ühiselt kodus, mõnes käiakse koos surnuaial ja meenutatakse lahkunuid lugude kaudu. Oluline ei ole koht, vaid see hetk, kus tunneme sidet oma juurte ja mälestustega.
Kalmistul on hingedepäeval eriline vaikus. Küünlad süttivad järjest ja kui päike loojub, muutuvad surnuaiad justkui helendavateks mälestuste aedadeks. See on kogemus, mida paljud kirjeldavad kui sügavat rahu ja tänutunnet.
Hingedepäev meie pärimuses ja tänapäevas
Rahvapärimuses oli hingedepäev aeg, mil usuti, et esivanemate hinged tulevad tagasi koju. Selleks jäeti lauale toitu ja jooki, hoiti tuli põlemas ja välditi lärmi, et austada lahkunuid. Vaikus, tuli ja mälestamine olid juba siis selle päeva tuum.
Tänapäeval on kombed muutunud, kuid sisu jäänud samaks. Kui vanasti süüdati küünal aknalaual, siis nüüd lähevad tuhanded inimesed hingedepäeva õhtul kalmistutele. Korraga süttivad kümned tuhanded küünlad, muutes surnuaiad helendavateks mälestuste aedadeks. See on üks rahvarohkemaid kalmistupühasid Eestis, kus inimesed kogevad, et nad ei ole oma mälestustes üksi.
Hingedepäeva eriline jõud seisnebki selles, et igaüks seisab oma lähedaste haual, aga ometi tekib ühine tunne, et kõik need tuled ja mälestused põimuvad kokku. Vaikus ja küünlavalgel helkiv rahu annavad jõudu ja lohutust.
Hingedepäev kui peretraditsioon
Eestis on paljudel peredel oma rutiin: enne hingedepäeva korrastatakse plats, istutatakse hauaplatsile kanarbikke ja pühitakse või riisutakse lehed. Hingedepäeva päeval või õhtul tullakse tagasi koos laste ja vanavanematega, süüdatakse küünlad ja jäädakse hetkeks vaikusesse.
See on aeg, kus põimuvad põlvkonnad – lahkunud esivanemad, praegu elavad pereliikmed ja lapsed, kes õpivad austama oma juuri.
Hingedepäev Kalmula pilgu läbi
Kalmula jaoks on hingedeaeg alati eriline aeg. Juba seitse aastat oleme teinud selleks puhuks eripakkumise, viies kalmistutele hingedepäevaks samblikupärgasid ning süüdates küünlaid. Sest me teame, et kõik ei jõua või ei saa ise kalmistule minna. Meie ülesanne on aidata, et mälestus siiski püsiks nähtaval kujul.
Meie meeskond käib hingedepäeval ja selle eel kalmistutel üle kogu Eesti. Riisume lehed, istutame platsidele kanarbikud ja saadame tehtud töödest pildid. See on meie viis toetada neid, kes soovivad hoida oma lähedaste mälestust au sees, aga ei saa ise erinevatel põhjustel kohale minna.
Mälestus ei kustu
Hingedepäeval muutub eriti tähenduslikuks ja nähtavaks meie sõnum “Mälestus ei kustu“. Mälestus ei ole seotud ainult kohaga, vaid sellega, kas me võtame aega meenutada ja austada. Küünal, mis süttib pimedas, annab nähtava kuju sellele, mis on meie südames. Südamerahu heaks.
👉 Kui soovid, et Kalmula hoolitseks hauaplatsi eest hingedepäeva eel ja viiks küünlad ning pärjad hingedepäevaks, siis tee tellimus juba täna.